Eesti Jahimeeste Selts: looma nähes lülita sisse ohutuled, mitte ära lase signaali!

Möödunud jahihooajal kütiti Pärnumaal ligi 300 metssiga. Foto: Ove Maidla

Sügiskuud toovad teedele rohkem ulukeid, mis omakorda tähendab paraku ka rohkem loomadega juhtuvaid liiklusõnnetusi. Kui uluk on juba läheduses, on juhil reageerimiseks väga vähe aega ning sageli jäädakse hoopis ulukit hüpnoosiga sarnases seisundis jälgima, tõdeb Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

„Kui suuruluk on näiteks lagedal maastikul kaugelt näha, tuleks kindlasti aeglustada auto liikumist ja hoiatamaks ka teisi juhte, lülitada juba sõidu ajal sisse ohutuled. Kui uluk selgelt liigub maantee suunas, tuleb koheselt peatuda. Mingil juhul ei tohi kasutada helihoiatusi, näiteks signaalitada! Tuleb jääda autosse ja jälgida toimuvat,” annab Korts nõu. Ta lisab, et igal juhul tuleb alati säilitada rahu ja kaine mõistus ning meeles pidada, et fotost, videolõigust või selfie’st loomaga on tähtsam loomade, enda ja kaasliiklejate ohutus. 

Liikuma ei tohiks hakata enne, kui loom on teelt metsa lahkunud ja on kindel, et esimesele ei järgne teist ja kolmandat. Eriti ettevaatlik tuleks olla piirkondades, kus võib ajujaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on sellest informeerimiseks kasutusel märk „Ettevaatust, jaht!”.

„Kõige suurem kokkupõrkeoht loomaga on pimeda saabumisel ja koidu ajal, kui neil on aktiivne liikumisaeg. Sel ajal ei ole ulukit sugugi lihtne märgata, see sõltub väga näiteks teelõikudest. Jälgida tasub teede servadel toimuvat või lihtsalt autotulede valguses nähtavaid tumedaid ja liikuvaid kogusid. Vahel peegelduvad autotuledes ulukite silmad, vahel on märgatavad põdra valge karvastikuga jalad,” selgitab Korts. „Üldreegel on see, et ulukit ei ole pimedas kerge märgata, eriti kui ei ole tegemist treenitud silmaga. Seega kõige paremini aitab sõidukiiruse alandamine.”

Millal on suurim oht metsloomaga põrkuda?

Arvestades Häirekeskuse keskkonnainfo telefonile 1313 saabunud teateid, on metsloomade teele sattumine ulukite lõikes erinev, tulenevalt nii jooksuaegadest kui ka ajujahi perioodidest, mis teadupärast ulukid tavapärasest enam liikuma paneb.  „Meie metsade au ja uhkus põder on ühtaegu nii suurim kui ka levinuim uluk, seetõttu saame põdra liikumisi vaadelda ühtlaselt üle Eesti. Kõige vähem õnnetusi toimub põtradega märtsis, augustis ja detsembris. See tuleb sellest, et aasta alguses on liikumisvajadus suurem toidu kättesaadavuse pärast ning alates maist suureneb liikumine vasikate ja mullikate tõttu, mida kinnitab ka hukkunute vanuseline ülevaade,” selgitab Korts.

Õnnetuste osas on sagedasemad perioodid on kevad ja suve algus, kus teedele lisandub ka enam sõidukeid. Järgnevad sügiskuud september, oktoober ja november ning kui september on jooksuaja algus, siis oktoobris lisandub liikumapaneva jõuna algav ajujaht. Metskitse liikumised on valdavalt sarnane põtradele. Hirvede hukkumine mandri-Eesti teedel on arvukuse ja vähese leviku tõttu üsna harv juhtum, ent Saaremaal ja Hiiumaal on suuremaks liikumiste kuudeks samuti mai ning oktoober ja november.

Eesti Loomakaitse Seltsi ja Eesti Jahimeeste Seltsi soovitused ohutuks liiklemiseks:

1.  Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus. Ettevaatlik tuleks olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk „Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
2. Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele. Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud.
3.  Metsloom võib käituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
4. Kui kokkupõrge on toimunud, tuleb helistada Keskkonnainfo lühinumbril 1313, kes juhtumiga edasi tegeleb.
5. Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja kütiliini kohates tuleks esimesel võimalusel vaikselt eemalduda.