Sisuturundus

Talvine ABC: kuidas õigesti autotulesid kasutada

Kaugtuled on vastutuleva sõiduki puhul mõistlik lähitulede vastu vahetada kuus sekundit enne kohakuti jõudmist. Seda juhul, kui mõlemad sõidukid sõidavad 90 kilomeetrit tunnis.

FOTO: Peeter Kümmel

Kuigi autode lähi- ja kaugtuled leiutati juba üle 100 aasta tagasi, ei püsi ikkagi paljudel meeles, mis oludes milliseid tulesid kasutada. Samuti ollakse vahel probleemi ees: kas ja kuidas tohib autotulesid tuunida. Tuledega seonduva teevad puust ette ja punaseks Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse juht Varmo Rein ja A-Ülevaatus OÜ kvaliteedispetsialist Ahto Ilves.

Alustame tulede kasutamisest: päevasel ajal peavad sõidukil põlema lähi- või päevatuled ning ääre- ja numbrituled. Valgel ajal on lubatud lähitulede asemel kasutada ka päevatulesid, mis võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta. Pimedal ajal või halva nähtavusega tohib kasutada kaugtulesid või lähi- ja kaugtulesid korraga. Rein lisab, et kaugtuledega sõites tuleb jälgida, et valgusvihk vastutulevat juhti ei pimestaks. Hämaras, rääkimata pimedas, on aga päevatuledega sõitmine ohtlik, kuna tagumised liiklejad ei märka ees olevat „pimedat“ autot.

Ääretulesid on muide aastate jooksul nimetatud mitut moodi, näiteks parktuled ja gabariittuled. „Heal lapsel mitu nime, kuid seadustes ei kasutata enam mõisteid nagu park- ega gabariittuled, vaid ääretuled. Ääretulesid, mille eesmärgiks on valgustada auto ääri, kasutatakse sõitmisel ja halvas nähtavuses pimedal ajal peatumisel ning parkimisel,” selgitab Rein.

Eesmised udutuled on mõeldud kasutamiseks ainult udust või sajust tingitud halva nähtavuse korral. Samuti on neid lubatud kasutada valgel ajal lähitulede asemel, kuid mitte korraga. Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

Pimedas teepervel peatudes kasuta ka ääre- ja numbritulesid!

Peatudes asulavälisel teel halva nähtavuse korral või pimeda ajal, tuleb lisaks ohutuledele kasutada ka ääre- ja numbritulesid. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.

Reinu sõnul eksitakse kõige sagedamini selle vastu, et sõidetakse udutuledega, kui see lubatud ei ole. „Sageli juhid ei kontrolli, kas kõik tuled on ikka töökorras ja põlevad. Ning vahel unustatakse kaugtuled peale, mis võivad vastassuunas sõitjat pimestada.”

Tuuning võib rikkuda tulede valgusnurga

Autoomanikud armastavad vahel oma sõidukeid tuunida ning üks võimalus selleks on tulede lisamine või vahetamine võimsamate vastu. „Tuledele kleebitakse peale „kulmusid“, mis muudavad nende valgusnurga valeks. Pärast tuunimist on tuled sageli valesti reguleeritud, nii et need ei valgusta õigel määral eesolevat teed. Ja tagumisi sõitjaid pimestavad numbrituledes liiga võimsate LED-tulede kasutamine,” loetleb Rein põhilisi tuledega seonduvaid apse.

Ahto Ilvese sõnul on autotuledega tegelikult väga lihtne, kui järgida etteantud reegleid. „Ära tooni tulesid, ära lase paigaldada autole vasakpoolsesse liiklusesse ettenähtud tulesid, kasuta tuledes ainult auto valmistaja poolt ettenähtud pirne, ära lase lisapidurituld toonkilega kinni katta, vaid jäta sinna piduritule jaoks avaus. Juhul, kui tekib soov autole paigaldada lisa kaug- või päevatulesid, tuleb teada tehnilisi nõudeid ja paigaldusreegleid. Alati on mõttekas enne ülevaatajaga aru pidada ja küsida, milliseid lisatulesid millistel tingimustel tohib paigaldada. Sellisel juhul on võimalik, et tuled paigaldatakse korrektselt ja välditakse tulevasi arusaamatusi ülevaatusel.”

Võrreldes tuuningutega avastatakse aga ülevaatusel kordades rohkem selliseid autosid, millel on tuled lihtsalt korrast ära: lähitulepirn on läbi põlenud või valesti pessa paigaldatud, tuleklaas on nii ära tuhmunud, et sealt ei paista enam valgus korralikult läbi, või on tulede kõrgusregulaator rikkis.

Kuidas aru saada, et tuled ei valgusta teed õigesti?

Kui pimedas ei näe sõita või vastutulijad tihti tuledega vilgutavad, võib üheks põhjuseks olla valesti reguleeritud lähituled. „Tuled võib lasta üle kontrollida remonditöökojas või ülevaatuspunktis. Näiteks peab igas ülevaatuspunktis olema tulede kontrollimiseks esitulede valgusvihu kontrollseade. Kui seadet osatakse kasutada ja tuntakse õigeid töövõtteid, siis saab ülevaataja abiga sealsamas tuled paika sättida ja lõpptulemus on parem kui enne. Kui kontrollida ei osata, siis keeratakse tuled veel rohkem paigast ära ja need näitavad vähem kui enne,” selgitab Ilves. „Samuti on võimalik kodus ise tuled seina peal paika sättida, aga siin on oht, et kui seda tehakse valesti või valedes tingimustes, on tulemus veel hullem.”

Üldiselt ei lähe tuled iseenesest paigast , kuni keegi neid muutma ei hakka. Tuled võivad paigast minna, kui keegi neid valesti reguleerib, paneb pirni valesti pessa, latern ei ole korralikult kinnitatud, laterna reguleerimismehhanismid on katki või vigased. Mõnikord on põhjus veel lihtsam, näiteks on juht salongis tulede kõrgusregulaatorit kruttinud ja tuled näitavad valesti.

„Mida aga kindlasti ei tohi teha, on rikkis tuledega sõita. Niiviisi võib ohtu seada nii enda kui ka teiste tervise. Katkine lähitulepirn tuleks kohe ära vahetada terve vastu ja muidugi lasta tuli ära reguleerida,” paneb Ilves autojuhtide südamele.

Testi oma teadmisi kiirelt: 

 

Tutvu ka tulede spikriga Liiklusjärelevalvekeskuse Facebooki lehel:

Tagasi üles