Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on tõusnud Eesti teehoolduse tase ja juhtide informeeritus nii maanteede kui ka asulasiseste teede hooldamisest. Maanteeameti infoportaal Tark Tee annab reaalajas teavet tee seisundi kohta. Kuidas teeseisundit hinnatakse, mismoodi käib teehooldus ning miks vahel liiklejatele tundub, et mõni tee on jäänud hooldajatel kahe silma vahele?
„Juhtidel on oluline teada teede seisunditasemeteks jaotamise põhimõtteid ning milliseid sõiduolusid võib erinevatel tasemetel loota tavalise talvise ilmaga ning mida on oodata siis, kui ilm äkitselt muutub, hakkab sadama lund, tuiskama või tekib ootamatu libedus,” selgitab Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla. „Tee seisunditaseme järgi toimub libeduse- ja lumetõrje planeerimine ja tegemine. Seisunditase määratakse selle alusel, kui palju liikleb teel autosid ööpäevas. Mida rohkem liigub konkreetsel teel sõidukeid, seda kõrgem on seisunditase ning mahukam ja tihedam hooldus.”
Kõige kõrgem seisunditase jaguneb kaheks ehk 3 ja 3+. Kõige kõrgem ehk 3+ tase on teedel, kus liikleb rohkem kui 3000 autot ööpäevas ning selliseid teid on Eestis 1638 km. Seisunditasemega 3 teid on 1649 km. Kõige kõrgema tasemega teed on riigi põhiteed, Tallinn–Narva, Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Pärnu–Ikla ning osa suurema liiklusega tugi- ja üksikud kõrvalteed. Seisunditasemetel 3+ ja 3 tehakse libedustõrjet ennetavalt veel enne selle tekkimist, kui ilma- ja teeilmaprognoosid seda prognoosivad.
Libedusetõrjet 3+ seisunditasemega teedel tehakse hiljemalt kahe tunni ja seisunditasemega 3 teedel hiljemalt nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 5 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu, kuid lume paksus ei tohi ületada kriitilist piiri: kohev lumi 4 cm ja märg lumi 2 cm.
Keskmise seisunditasemega ehk tasemega 2 teid on meil 4490 km. Sellel seisunditasemel hoitakse enamuses tugiteid ja osa suure liiklusega kõrvalteid. Libedusetõrjet tehakse hiljemalt 8 h jooksul pärast libeduse tekkimist ja lumetõrjet hiljemalt 12 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu. Lume paksus ei tohi ületada koheva lume korral 8 cm ja märja lume korral 4 cm.
Valdav enamus teid ehk 8828 km on madalaima ehk seisunditasemega 1. Nendel teedel tehakse libedusetõrjet hiljemalt 12 h jooksul pärast libeduse tekkimist. Lumetõrjet tehakse hiljemalt 24 h jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu ning koheva lume paksus ei tohi ületada 10 cm, märja lume paksus 5 cm.
Hea ja selge ülevaate tee seisunditasemetest leiab siit
Talvel on lumine tee normaalne nähe
Vaidla sõnul ei pruugi ka kõige kõrgema seisunditasemega teedel olla teepind või sõidujäljed lume- ja jäävabad. „Liiklejale tundub tihti, et hooldeautosid on vähe. Tegelikult ei tähenda ju ainult hoolesõiduki nägemine, et teed hooldatakse. Ettevõtetel on päris pikad hoolderingid, mida tuleb läbida, et jõuda igale poole ettenähtud aja piires,“ selgitab ta. „Meie hooldepartnerid jälgivad hoolega ilma- ja teeilmaprognoose, mille alusel tehakse otsused. Ent muutlikes ilmaoludes võivad teed ikkagi väga kiiresti lumisteks ja libedateks muutuda. Tuletame liiklejatele meelde, et talvel valitsevad siiski talvised teeolud ning kuigi Maanteeamet ja teehooldajad annavad endast parima, võib teedel olla lund ja libedust.”
Ta nendib, et muutlike ilmaolude korral, nagu viimastel talvedel on tavaks saanud, muutub teede hooldamine keerukamaks, kuna ilma mõju ei ole alati ette prognoositav. „Keeruline on just nullilähedaste temperatuuride ajal ja järskude temperatuurimuutuste korral. Kindlasti on talvel ohutul liiklemisel oluline roll liiklejal endal. Tuleb olla tähelepanelik, valida teeoludele vastav sõidukiirus ja kui juht ei tunne end roolis piisavalt kindlana, tasub valida mõni teine liiklemisvahend.”
Talvist teed tuleks võtta normaalse nähtusena ning selleks, et ohutult sihtpunkti jõuda, tuleb valida teeoludele vastav sõidukiirus ning ohutu sõidustiil. Portaal Tark Tee on liiklejatele teavet jaganud juba üle seitsme aasta ning Maanteeamet loodab, et liiklejad käivad enne teekonna alustamist vaatamas teeolusid, võimalikke piiranguid ja teetöid, mis aitavad otsustada, millist teed sõitmiseks valida. Igapäevaselt käib portaalis infot vaatamas 1000-2000 kasutajat.
Lisaks Tark Tee portaalile jagab infot rakendus Waze
Kõige enam käiakse Tark Tee portaalis talvel keeruliste teeolude korral. Kui ilm toob lund ja libedust, leiab Targast Teest teeilmajaamade värskeimad andmed ning teekaamerate pildid, mille abil saab ülevaate teel ees ootavatest oludest. Teeilmajaamad ja -kaamerad saadavad maanteedelt uut infot iga 10 minuti tagant. Igal hommikul – ja sõltuvalt ilmaoludest ka õhtul – saab lugeda ülevaadet hetke teeolude kohta ja prognoosi lähitundideks. Enne teele asumist tasub kindlasti heita pilk kaardile ja teeolude ülevaadet lugeda, et olla valmis eesootavaks.
Sõidukijuhte aitab lisaks nutirakendus Waze. Maanteeamet jagab juba mitu aastat Waze’i kasutajatele infot riigiteede liikluspiirangute kohta ja talvel teeilmajaamade libeduse hoiatusi. Juba teist talve saavad Waze’i kasutajad näha neid hooldesõidukeid, millel on sahk või puistur kasutuses ehk tehakse talviseid töid riigiteedel. Liiklejaid hoiatatakse ka vastassuunast lähenevast hooldeautost. Info antakse nende sõidukite kohta, mis töötavad kilomeetri raadiuses.
„Hooldeautode liikumiskiirus on tavaliiklejast aeglasem ja seetõttu võib sõiduki järele tekkida autode kolonn, mis on liiklusele takistuseks. See on olulisim põhjus, miks soovime hooldeautode liikumist näidata. Kui juht teab aeglasema liiklemise põhjust, annab see talle võimaluse täiendava takistusega aegsasti arvestada. Nii loodame kahandada ohtlike möödasõitude arvu,” möönab Vaidla.
Maanteeamet ootab huviga infot teede olukorra kohta
Maanteeamet on Vaidla sõnul tänulik, kui liiklejad annavad teada teel olevatest puudustest. „Nii saame need kõige kiiremini parandatud. Parim viis on helistada maanteeinfo tasuta telefonile 1510 ja jätta teade probleemi kohta, tuues välja võimalikult selgelt asukoht ehk millise tee millisel kilomeetril on teel auk, lumi lükkamata või liiklusmärk puudu. Info täpsus on seejuures väga tähtis, sest keerukas on reageerida näiteks infole, et terve Tallinna-Tartu maantee on hooldamata.”
Maanteeameti riigiteede järelevalve ülesehitus tugineb spetsialistide ülevaatustele, mida tehakse visuaalse hindamise, mõõtmiste ning erinevate infosüsteemide kaasabil, milleks on teeilmajaamade infosüsteem, Teedeinfokeskuse veebiteenus, hoolde ja järelevalve infosüsteem HOSIS ja hooldetehnika GPS-seiresüsteem. Need süsteemid võimaldavad jälgida tee seisukorda, selle muutusi, vaadata prognoose lähitundideks ning hinnata töövõtja tegevust, kaasa arvatud puisturi ja lumesahkade tööd. Lisaks spetsialistidele rakendati möödunud aastal pilootprojektina järelevalve teenuse sisseostmist, mida jätkatakse saabuval talvel juba üle-eestiliselt. Seega on Maanteeametil Vaidla sõnul väga täpne ülevaade teede hetkeoludest ja teehooldaja poolt tehtust.