Sisuturundus

Muutteabega märgid annavad võimaluse talvel senisest kiiremini sõita

Elektrooniline liiklusmärk.

FOTO: Mailiis Ollino /

Maanteeameti igapäevatöö on teede korrashoid ja liiklusohutuse tagamine, alustades teavitustööst, juhtide ja sõidukite kontrollimistest kuni liiklusskeemide ümberkorraldamise ning elektrooniliste infotahvlite-liiklusmärkide paigaldamiseni. Just viimaste kasutamine on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ning Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa sõnul head vilja kandud.

„Eesti liiklejatele meeldib piirkiiruse kehtestamine, mis lähtub tegelikest tee- ja ilmaoludest. Paljud tunnistavad, et neile teeb heameelt talvel heade sõiduolude korral suurema sõidukiiruse lubamine. Meie äsja tehtud sõidukijuhtide rahuloluküsitlus näitas samuti, et suuremat kiirust pooldatakse talvel 2+2 ja 2+1 teedel kõige enam just siis, kui kasutatakse muuteabega märke,” räägib Vaikmaa.

Maanteeameti jaoks on oluline, et tänu digitaalsetele süsteemidele saab jooksvalt jälgida  tegelikke sõidukiirusi. „Näiteks Laagri–Ääsmäe lõigul paigaldatud püsiloenduspunktid aitavad häälestada süsteemi jooksvalt täpsemaks erinevates tingimustes. Kuid tahaks siinkohal toonitada, et kui juht ei hinda sõiduolusid piisavalt heaks, on ka muutuva kiiruspiirangutega teelõigul mõistlik sõita lubatust madalama kiirusega,“ lausub Vaikmaa. „Juhi vastutus ja otsustus jääb sõidukiiruse valikul alati alles ning ükski tehniline süsteem ei saa tagada 100% ohutu liiklemise garantiid kõigile juhtidele!”

Digitaalsed märgid on operatiivseim infokanal

Muutteabega märkide kasu tuleb Vaikmaa hinnangul kõige paremini välja talveperioodil, mil ilma- ja teeolud on väga muutlikud. „Lubades talvel tavapärasest suuremat sõidukiirust, säästame liiklejate aega. Samas saame raskete olude puhul piirkiirust langetada ja liiklejaid hoiatada, mis parandab liiklusohutust,“ tõdeb ta. Suviti on aga muutteabega infotabloodel oluline roll liiklusavariidest, tee sulgemistest, ümbersõidumarsruutidest, teel seisvast sõidukist või sõiduajast teavitamisel, mis samuti parandab ohutust ja aitab sõiduaega vähendada.

„Digimärkide eelis muude infovahendite ees on see, et jõuame teabega suurema osa liiklejateni, kes märgist mööduvad,“ selgitab Vaikmaa. Uuringud näitavad, et digimärgid on tänu LED tehnoloogiale ja täpsele suunamisele erinevates ilmastikutingimustes tavamärkidest parema nähtavusega ning nende aktsepteeritavus ja mõju liiklejate käitumisele on suurem.

Elektroonilised liiklusmärgid on ühendatud keskse juhtimissüsteemiga, mille peamiseks sisendandmeteks on praegu teeilmajaamade parameetrid. Öösel juhitakse märke automaatselt teeilmajaamade andmete põhjal koostatud juhtimisreeglite järgi, mis tähendab, et näiteks libeduse ohu tuvastamisel kuvatakse automaatselt hoiatusi ning langetatakse vajadusel sõidukiirust. Päevasel ajal saab heades teeoludes lubada ka talvel 100 või 110 km/h sõidukiirust ning selleks kasutab Maanteeameti liiklusjuht automaatsüsteemi juhtimisettepanekute tegemiseks lisainfot teistest allikatest nagu liikluskaamerad, teeilmaprognoosi infosüsteem, Waze jms. Käsitsi juhitakse märke avariide ja muude intsidentide puhul, mille tuleb info Häirekeskuselt.

„Tulevikus soovime infotabloodel hakata edastama ka näiteks sõiduaegade infot ning arvestada otsuste tegemisel liiklussagedust ja sõidukite tegelikku kiirust reaalajas,” sõnab Vaikmaa.

Elektrooniline süsteem tuleb enamikele 2+2 teelõikudele

Järgmine muutteabega märkidega varustatud suurem objekt saab olema sel aastal avatav Tallinna–Tartu maantee Kose–Võõbu teelõik. Lisaks kiirusemärkidele tulevad sinna infotablood ning automaatsed loomatuvastus- ja hoiatussüsteemid. Tallinna ringteele ja uuele Võõbu–Mäo rajatavale teele ning olemasolevale Mäo ümbersõidu teelõigule on oodata muutteabega märke 2022. aastal. Samuti on planeerimisel Tallinna–Tartu maantee Peetri–Kose 2+2 teelõik ning soov on järgmise viie aasta jooksul varustada suurem osa Eesti 2+2 teelõike muutteabega märkidega.

Lisaks kavandab Maanteeamet muutteabega märkidega varustada väiksemaid lokaalseid objekte. Tänaseks on juba püsti hoiatusmärgiga infotablood Tallinna–Narva maanteel Sämis ja Varjas, mis hakkavad edastama ilmastikuhoiatusi, ning infotablood Ristil, mis lisaks ilmastikuhoiatustele hakkavad edastama Muhu ja Hiiumaa praamiinfot. Üksikuid hoiatusmärke tuleb teeilmajaamade juurde ning 2020. aastaks on planeeritud pilootprojektina lahendus, mille puhul alandatakse põhiteel lubatud kiirust ainult siis, kui kõrvalteelt läheneb ristmikule sõiduk.

Esimesed muutteabega hoiatusmärgid jõudsid Eestisse juba üle 20 aasta tagasi

Esimesed muutteabega kaks hoiatusmärki paigaldati juba 1999. aastal Tallinna–Tartu maanteele Ussisoole, mis olid veel nii-öelda vana tüüpi hõõglampidel põhineva tehnoloogiaga. Need edastasid liiklejatele hoiatusi, kui teeilmajaam tuvastus libedust. 2005. aastal paigaldati esimene LED-tehnoloogial põhinev hoiatusmärk Tallinna–Narva maanteele Jägalasse, mis edastas automaatselt tee- ja õhutemperatuuri lähedal asuva teeilmajaama andmete põhjal ja hoiatas metsloomade ning libeduse eest.

Aastatel 2012–2013 paigaldati Luhamaa ja Koidula piiripunktide lähedusse infotablood, mis edastasid Eestisse sisenejatele kolmes keeles üldisi liiklusreegleid Eestis. Need olid üksikud katsetused tee-ehituse projektide raames ning puudus nende tsentraalne juhtimine Maanteeameti poolt.

Aastatel 2017–2018 paigaldati Eesti-Läti ühisprojekti SMART E67 raames 40 muutteabega märki Tallinna–Pärnu–Ikla maanteele ning nende juhtimiseks loodi esmakordselt keskne juhtimissüsteem, millega liidetakse ka kõik tulevikus paigaldatavad märgid. Maanteeametisse loodi samal ajal  liiklusjuhtimiskeskus, mille üks ülesannetest on märkide igapäevane juhtimine.

Muutteabega tabloode peamine miinus on nende kõrge soetamismaksumus ja ülalpidamiskulu võrreldes tavamärkidega. Nende kasutusiga on kuni 15 aastat, mis on võrdne tavamärkidega. Positiivne aga see, et neid ei pea teehooldaja postidel vahetamas käima, kui vahetuvad suvised ja talvised kiiruspiirangud. 

Mis on muutteabega liiklusmärgid?

Muutteabega ehk elektrooniline liiklusmärk on reeglina valguskiirgav LED-tehnoloogial põhinev märk, millel on vastupidiselt tavalistele liiklusmärkidele märgi kujutis valge ning taust must, et tagada valgust kiirgavate liiklusmärkide parema loetavuse. Muutuva teabega märke on vaja eelkõige selleks, et kiiremini reageerida muutunud ilmaoludele, liiklusummikutele, õnnetustele jne. Nende kaudu saab praegu kõige kiiremini edasta operatiivset infot teel liiklejatele, et aidata sõidukijuhtidel teha otsuseid. Märke haldab Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskus. Samuti on muutteabega märke paigaldanud Tallinna linn, näiteks Tammsaare teele ja Reidi teele.

 
Tagasi üles