Sisuturundus

Rallimeeste ilmaennustaja Hannes Tõnisson: tõde peitub mitme ilmaprognoosimudeli vahel

FOTO: Public Domain

Kõige keerulisem on prognoosida hoovihmasid ja ilmamuutuse täpset aega, ütleb Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson, kes on juba aastaid oma prognoosidega aidanud Eesti rallimehi, sealhulgas maailmameister Ott Tänakut. 

Kui täpselt on võimalik ilmaolusid prognoosida?

Päris ülikooli alguses õpetati meile, et lähipäevade ilmaennustuse täpsuse tõenäosus on keskmiselt 40%, aga homme tuleb meil 60% tõenäosusega samasugune ilm nagu täna. See kehtib päris hästi nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kui õpid mingi piirkonna ilma veidi mõistma, siis on kergem prognoosida. Pikad, üle viiepäevased ilmaennustused üldjuhul paika ei pea, vähemalt minule rahuldaval tasemel mitte. Kõige keerulisem on ennustada täpselt ette hoovihmasid ja ilmamuutuse täpset aega. Hoovihmade tulekut saab küll ennustada, aga kus ja kui palju, see on sageli väga juhuslik.

Kas mõne tunni jagu ette saab ilmaolud juba täiesti kindlalt paika panna?

Mägedes on vahel isegi 10 minutit keeruline ette ennustada, näiteks seda, millal täpselt sadama hakkab ja kust hoovihma pilved läbi liiguvad. Kui on oodata hoovihmasid, siis on kaks tundi ette keeruline teada, kus täpselt sajab ja kui palju. Kui ilm on väheke stabiilsem, siis saab kaks tundi üldiselt väga täpselt ennustada.

Kui oluline osa ilma prognoosimisel on kogemusel või on tegu puhta matemaatikaga?

Kasutan vabalt saadaolevaid ilmamudeleid. Vaatan iga piirkonna kohta välja, millised mudelid on saadaval. Paar nädalat varem koostan nii-öelda vaatluste tabeli ehk võrdlen reaalmõõtmisi mudelite andmetega. Kui hakkan täpset prognoosi paika panama, võtan kõige sobivama mudeli ja arvutustabeli abiga püüan saada kõige õigemad andmed. Kogemusest on palju kasu. Kui ikka päevi ja nädalaid oled mingi piirkonna ilma jälginud, oskad paljalt graafikule vaatamise põhjal öelda, mis juhtuma hakkab. Ja kui reaalses ilmas midagi mudelist erinevat näha on, siis aimad, mis tegelikult ilmaga juhtuda võib ning paned oma peas mudeli õigesti tööle.

Kuidas prognoosida esimest libedust – on seda tõesti võimatu ette näha?

Päris võimatu ei ole. Kui on näha, et maapind on külm, näiteks maapinna temperatuurid on olnud oluliselt miinuses, siis sellele järgneval soojenemisel soojeneb kõigepealt õhk ja siis alles maa. Sademed tulevad õhust, kus on sageli juba plusskraadid. Kui on näha, et enne on mitu päeva olnud 5-10 miinuskraadi ja siis järsku tuleb kerge pluss koos väheste sademetega, on musta jää teke üsna kindel.

Tänavuse talve alguses esinenud libedust oli aga tõesti keeruline prognoosida, sest otseselt nagu midagi väga ei sadanud, ent kohati oli õhk väga niiske ja esines udu. See tegi tõusud, sillad, langused jms kohad niiskeks ja kuna maapind oli väga külm, siis see niiskus jäätus. Vahel võib paari meetri kõrgusel õhk olla kergelt plussis ja seal pole udu nähagi. Kuna külm õhk on raskem ja see püsib maapinna ligi ja sealne mõni kraad madalam temperatuur on piisav, et niiskus enam õhku ei mahu, siis langeb see tee pinnale ja jäätub.

Mis mõjutab Eesti ilma kõige rohkem?

Meie ilm on väga palju sõltuv ookeanilt tulevatest tsüklonitest. Palju oleneb sellest, millise trajektooriga tsüklon meie suunas tuleb: kui prognoositakse tsükloni keskme tulekut üle meie, siis selle vähese nihkumise korral võib olla ilm väga erinev. Päris keskmes on meil vaikus ja tavaliselt selle lõunapoolses osas on soe õhk ning põhjapoolses osas külm. Väike tsükloni trajektoori nihe võib tähendada, et meil on vihma asemel lumi või vastupidi ja vaikse ilma asemel vihiseb kõva tormituul või vastupidi. Kui pilvede liikumist ja tekkimist veidigi valesti prognoositakse, võib talvel temperatuuriga päris palju eksida. Näiteks pilves ilmaga on meil soojem ja niiskem, aga kui pilv kaob või liigub pisut teise trajektooriga, jahtub maa ja õhk kiirelt ning prognoositud 0 kraadi asemel võib tulla näiteks 10 kraadi külma.

Millist ilmaennustusportaali uskuda?

Erinevates kohtades töötavad erinevad ilmaportraalid erineva täpsusega. Meil näiteks töötab riigi ilmateenistuse portaal päris hästi – sellel näha olev HIRLAM mudel töötab eriti hästi siis, kui midagi läheneb läänekaartest, sest seal on sellel mudeli heaks töötamas palju vaatlusjaamu. Kui ilm tuleb põhjast, võib vaadata, mida räägivad meile fmi.fi kodulehel olevad prognoosid. Vahel näitab ka norralaste portaal yr.no päris täpselt. Väga vahva on Meteoblue multimudeli rakendus, kus saad võrrelda erinevaid prognoose. Seal joonistatakse küll ka mudelite põhjal arvutatud nii-öelda keskmised väärtused, aga tegelikkus peitub kuskil nende erinevate mudelite tulemuste vahel. Minu töö ongi leida üles, kus see tõde seal täpselt peitub.

Kui suurt rolli mängib ralli õnnestumises õige ilmaprognoos?

Ralli ilmaprognoos on üks suurest hulgast komponentidest. Tegemist on meeskonnaspordiga ja igaühe panus on oluline. Kui mehhaanik peab muretsema sellepärast, et kõik asjad on auto küljes õigesti ja korralikult kinni, siis mina pean hoolitsema selle eest, et sõitjatele ja inseneridele saaks silme ette tuua võimalikult selge pildi sellest, mis ilmaga lähitulevikus juhtuma hakkab.

Prognooside puhul on oluline roll tõenäosusel ja kuna autod on tegelikult üsna võrdsed, siis keerukama ilma korral on võimalik leida need kohad, kust saab võtta mõistlikke riske ja sellega saavutada teiste suhtes oluline eelis. Kui on juba eelis, siis peavad hakkama teised rohkem riske võtma ja niisugusel juhul võib öelda, et hea ilmaprognoosiga võib aluse panna heale tulemusele. Samas, kui riski on hinnatud valesti, siis on halvasti.

Tagasi üles