Sisuturundus

Sünoptik Taimi Paljak selgitab, miks tekitab soe talv ohtralt musta jääd

Must jää muudab teed ohtlikult libedaks.

FOTO: Arvo Meeks

Vaatamata sellele, et tänavune talv on olnud ootamatult soe ja lumevaene, on autojuhte ja jalakäijaid kimbutanud libeda ning musta jää tekkimine teedele. Kuna plusskraadidega tekkiv jäide tundub olevat kohati anomaalia, palusime musta jää fenomeni selgitada Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse juhtivsünoptikul Taimi Paljakul.

„Kui teepinna temperatuur langeb madalamale kastepunkti temperatuurist ehk temperatuurist, mille juures õhus olev veeaur hakkab kondenseeruma, jahtub õhk kokkupuutes teepinnaga. Kastepunkti temperatuurini langedes tekivad niiskuseosakesed – positiivse temperatuuri korral veepiisakesed, negatiivse temperatuuri ehk alla 0°C puhul jääkristallid. Nii tekibki õhuke läbipaistev jäine kiht, mis teedel läikiva pinnana ei ole üldisest foonist kergesti eristatav ning seetõttu võib tabada autojuhti ootamatult. Jääkristallide edasisel ladestumisel muutub kiht paksemaks, muutub valkjaks ning siis on libeduseoht selgemini tuvastatav,” selgitab Paljak.

Ta lisab, et must jää tekib siis, kui teepinna temperatuur on miinustes. Kui samal ajal teepinna kohale liikuv õhk on plusskraadides, jahtub õhk kokkupuutes miinuskraadides teepinnaga ja selles olev niiskus ladestub. Mida suurem on erinevus plusskraadides õhu ja miinustes teepinna vahel, seda intensiivsemalt jäise kihi moodustumine toimub. Kõige kiiremini jahtuvad õhukesed pinnad nagu sillad ja viaduktid, mis ei ole kokkupuutes sooja salvestunud maapinnaga.

Musta jää ohtu võib aimata selge taeva ja väikese miinuskraadi järgi

Musta jää tekkimise soodsaks tingimuseks on kindlasti selgemaks muutuv taevas, mille all teepinnad kiiresti jahtuvad ning kiiremini kui õhk. „Jäide on aga nähtus, kus nii tee- kui õhutemperatuur on miinustes, kuid pilvede kõrgusel on plusskraadid ja sealt langevad sademed tulevad alla kas vihma või jäävihmana ning miinuskraadides pindadele nagu teepindadele, traatidele, juhtmetele jne langedes koheselt külmuvad. Sel juhul on tegemist kiilasjääga,” ütleb Paljak. Ta lisab, et jäävihm tähendab veepiisku, mille ümber on väga õhuke jäine kiht.

Eesti Keskkonnateenused ASi lääne regiooni juhataja Jaan Viljas nendib, et jäite ja libedusega on muret nii linnatänavatel kui ka maanteedel. „Käesoleval talvel on temperatuur kõikunud enamasti nullkraadi ümber, mis on just musta jää tekkimiseks soodne temperatuur. Kõige kriitilisemad piirkonnad libeduse tekkeks on veekogude äärsed maanteed, tänavad ja suuremad sillad,” lisab ta.

Ta lisab, et teehooldeettevõttena kasutavad nad ilmastiku ja teeolude prognoosimisel erinevaid ilmaprognoosimisportaale ja teeilmajaamasid. Põhiline tööriist on siiski Teede Tehnokeskuse TIK keskkond. Libedusetõrjeks kasutatakse Viljase sõnul vana tuntud materjali naatriumkloriidi (NaCl) ehk soola ja naatriumkloriidi vesilahust. Vastavalt kehtestatud seisunditaseme nõuetele teostatakse ka ennetavat libedustõrjet, et vältida teede jäätumist.

Tagasi üles