Sisuturundus

Pehme talv teeb kruusateedele palju kahju

FOTO: Urmas Luik

Tänavune pehme talv on meie kruusateedele mõjunud laastavalt, sest kruusateede säilivusele mõjuks oluliselt paremini muldkeha pikk külmunud olukord, mida sel talvel pole aga esinenudki. Millises korras on hetkel Eesti kruusateed ja kuidas toimub nende hooldamine, selgitab Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla.

Hea kruusatee on maapinna suhtes piisaval kõrgusel ning külgkraavi ja vett eemale viivate põikkraavidega, mis ei lase veel tee muldkehasse imbuda. Samuti on heal teele õige terakoostis ja piisava paksusega kruusakiht, mille hööveldamisega on võimalik tagada õiged kalded. Kehvas seisus kruusateed on enamasti madala muldkehaga või üldse maapinnaga tasa, neil puuduvad külgkraavid ning kruusakiht teepinnal on ebapiisav. Sellistes oludes ja liikluse mõjul muutuvad teed auklikuks ning sõitmine ebameeldivaks.

„Mida kehvemas tehnilises seisukorras kruusatee on, seda rohkem sõltub selle tee sõidetavus ilmast. Kõige suurem vaenlane on vesi, eriti kui see on imbunud tee muldkehasse,“ selgitab Vaidla. „Samuti rikub vesi kruusateed sulamisperioodil, mil muldkehad hakkavad sulama ja vesi tahab sealt välja pääseda, kuid ei pääse.”. Tema sõnul võivad sellises ülemärgunud olukorras raskeveokid kruusateed ära lõhkuda vähem kui päevaga ning seetõttu ongi vajadusel kehtestatud kruusateedel liikuvatele masinatele massipiirangud.

Kuidas toimub kruusateede hooldus?

Kruusateede suvised hooldetööd on eelkõige hööveldamine, vajalikele kohtadele kruusa lisamine, tolmutõrje, vajaliku veerežiimi tagamine ja teepeenarde niitmine. Talvised hooldetööd seisnevad eelkõige lumelükkamises ja höövli alustera ehk tappteraga kruusatee pinna vajalikus sõidetavuses hoidmises. Samuti abrasiivmaterjalidega puistamises, et tagada teele ettenähtud haardumine. Kloriide reeglina kruusateede libedustõrjeks ei kasutata, see tekitaks auke.

Vaidla sõnul on kruusateede kõik remondikeerukused võimalik lahendada, ent mure seisneb rohkem selles, et kruusateede remonti ei saa piisavas mahus ja kapitaalsusega teha. Kui 2019. aastal remonditi 286 km kruusateid 8,3 miljoni euro eest, siis 2020. aastaks on kavandatavad maht vastavalt 239 km ja raha planeeritud panustada seitse miljonit eurot.

Siiski suurendati kruusateedele katete ehitamise mahtu.Riigiteede teehoiukava 2020-2030 on püstitanud eesmärgi ehitada riigiteedele tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega (ehk teed, kus liiklussagedus üle 50 autot/ööpäevas) kruusateedele aastaks 2030, arvestades elanikkonna paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust.

„Kindlasti ei ole meie eesmärk muuta kõiki Eesti kruusateid tolmuvabakattega teedeks. Kruuskattega teed jäävad Eestis ka edaspidi olema,” lisab Vaidla. Täna on Eestis riigi hallata 16 609 km teid, millest kruusa- ja pinnasteid on 4563 km ning pinnatud kruuskattega teid 2598 km.

Tagasi üles