Sisuturundus

Millised Eesti kruusateed saavad riigi toel tolmuvaba katte?

Kruusatee. Foto on illustreeriv.

FOTO: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Uuendatud teehoiukava suunab kruusateede tolmuvabakattega katmisele eelmise aastaga võrreldes umbes kolmekordse mahu. Maanteeameti lääne regiooni teehoiu osakonna juhataja Hannes Vaidla sõnul ei saa öelda, et remondilisa 10 miljonit eurot katete ehituseks oleks Eesti 4563 kilomeetri kruusateede kohta just ülearu, kuid seda olulisem on raha õigesse kohta paigutamine.

„Riigiteede teehoiukava 2020–2030 on püstitanud eesmärgi ehitada riigiteedele tolmuvabad katted kõigile suurema kasutusega kruusateedele 2030. aastaks, arvestades elanikkonna paiknemist ja tee kasutamise intensiivsust. Suurema kasutusega kruusateed  on need, kus liiklussagedus on üle 50 autot ööpäevas,” selgitab ta. Nimekirja kruusateedest, mis saavad järgmise kolme aasta jooksul (2020–2023) tolmuvabad katted, leiab SIIT! 

Teelõikude valikul on Maanteeametis välja töötatud kindel metoodika, mille alusel seatakse katet vajavad kruusateed vabariiklikusse üldisesse pingeritta. Siin võetakse lisaks liiklussagedusele arvesse veel võrgulist tähtsust, bussiliinide olemasolu, raskeliikluse osakaalu, tolmu mõju jms. Siiski  ei plaani riik tolmuvabakattega katta kõiki kruusateid, sest väiksema liiklussagedusega (ehk alla 50 auto ööpäevas) teedele on kruuskate igati sobiv.

Rääkides hindadest, jääb katte ehitamine kruusateele koos kruusatee remondiga vahemikku 100 000-150 000 eurot kilomeetri kohta. Kõrge hind tuleneb sellest, et 4563 kilomeetrit riigi kruusateid on enamasti seisus, mis vajavad enne katte ehitamist korralikku remonti, muldkeha ja vete ärajuhtimissüsteemide ning aluse ehitamist. Alles siis saab katte ehituse kallale asuda.

Suveperioodil on kruusateede puhul põhiline töö teekatte hööveldamine, aga ka vajalikele kohtadele kruusa lisamine, tolmutõrje, vajaliku veerežiimi tagamine ja teepeenarde niitmine. Kruusateede kulumiskihi taastamiseks kasutatakse näiteks keskmiselt 30 tonni purustatud kruusa kilomeetri kohta.

Talveperioodil tehakse kattega teedel lume- ja libedusetõrjet enamasti hooldeautode ja traktoritega. Kruusateedel lükatakse küll lund, kuid kloriide libedustõrjel reeglina ei kasutata, sest need tekitavad auke. Seega püütakse kruusateedel tagada nõutud kare pinnaseisund peamiselt teehöövli alusteraga. Vajadusel puistatakse lisaks peenkillustikku või liiva. „Kokku maksab kruusatee aastase hooldamise kilomeeter keskmiselt 1120 eurot aastas,” selgitab Vaidla.

Eestis on riigiteid kokku 16 609 km, millest kruusa- ja pinnaseteid 4563 km ning pinnatud kruuskattega teid 2598 km.

Tagasi üles